Tegevusse kaasatud tulemuslikud elemendid

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT

PREVENTSIOONI PROGRAMM KOOLILE

Natalja Lerner

Tatjana Kašenkova

Irina Surazakova

Õppejõud Maria Žuravljova

NARVA 2012

1. Programmi taust

Me valisime see teema, sest suitsetamine on üha enam suurenev probleem nii täiskasvanute kui ka kooliõpilaste seas. Paljud tänapäeva noored alustavad suitsetamist juba väga varakult, umbes 12.-15. aastaselt.

Selle teema aktuaalsus ja prioriteetsus on tõenäoline. Varas eas noored ei mõtle sellest, mis ohud nendel on, sest näevad, kui lihtsalt seda teevad täiskasvanud. Noored suitsetavad enamasti sellepärast, et nad tahavad olla nagu teised. Teised faktorid on uudsuse tunne ja soov olla suured ja iseseisvad. Tüdrukud tahavad aga olla originaalsed, edevad ja meeldida poistele.

2.Analüüs

Vanus, mil esimest korda prooviti legaalseid uimasteid (%).(andmed esitatud 2012. aastal)

	Pole tarvitanud	11 võj varem	12 a	13 a	14 a	15-16
Suitsetas esimese sigareti
poisid	23	40	12	11	9	4
tüdrukud	30	26	12	13	14	6
Hakkas suitsetama iga paev
poisid	69	5	3	6	10	7
tüdrukud	72	2	3	7	9	7

(http://www.tai.ee/terviseandmed/uuringud?limit=10&filter_catid=13&filter_year=0&filter_pubid=0&filter_languageid=0&filter=&filter_order=p.publish_year&filter_order_Dir=DESC )

Iga kümnes 13-aastane koolitüdruk suitsetab vahetevahel, siis 15-aastaselt suitsetab üks kümnest tüdrukust juba iga päev. 13-aastastest poistest suitsetab iga päev 6%, 15-aastastest aga juba 16%. Ning kas teadsite, et kolmandik 13-15-aastastest õpilastest, kes kunagi on suitsetanud või suitsetavad, alustasid enne kümnendat eluaastat. Need on mõned faktid viimastel aastatel Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud uuringutest.

Rahvusvahelised teaduslikud uurimused näitavad tugevat seost suitsetamisega alustamise vanuse ja regulaarseks suitsetajaks saamise vahel. Erinevate uurimuste andmetel on 50-60% suitsetajatest alustanud sellega enne 13. eluaastat. See tähendab, et kui suitsetamist ei ole alustatud noorelt, siis tõenäosus saada täiskasvanueas regulaarseks suitsetajaks on üsna väike. Samuti tekivad noortel kiiresti tubakasõltuvuse ilmingud ning lisaks igapäevasuitsetamise suuremale negatiivsele tervisemõjule, on neil suitsetamisest loobumine sageli väga raske.

(http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/644-toetagem-opilasi-jaama-tubakavabaks-10-aastat-suitsuprii-klassi-voistlust)

Analüüsides statistika andmeid, me näeme, et:

· suitsetamine on krooniline sõltuvushaigus (X RHK-F17);

· Eestis suitsetab iga viies 14-18-aastane noor iga päev;

· tubakasuits sisaldab enam kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena (näiteks arseen, mida kasutatakse rotimürgis);

· iga 9 sekundi järel sureb maailmas tubaka tarbimise tõttu inimene;

· passiivne suitsetamine on sama kahjulik, kui tubakatoote tarvitamine;

· Sinu eeskuju mõjutab lapse käitumist kõige suuremal määral!

Millised on suitsetamise tegelikud põhjused?

· Noore soov kuuluda gruppi, olla täiskasvanum, populaarsem, seksikam, edukam.

· Uudishimu.

· Ei usuta, et suitsetamine kahjustab tervist.

· Halb eeskuju.

(http://www.politsei.ee/et/nouanded/lapsevanemale/raagi-lapsega-tubakatoodetest/)

Sihtgrupp

Meie sihtgrupiks on valitud 5. klassi õpilased. See on õpilased, kelle vanus on 11-12.aastad. Ja nad veel mitte kunagi ei ole proovinud suitsetada. Klassis on 24 õpilast (10 poisi ja 14 tüdrukut).

Teismelise iga on raske iga. See on raske nii vanematele, kui ka pedagoogidele. Sel perioodil laps tahab olla iseseisev isik, tunda end täiskasvanuna. Aga meie ajal maailm on täis kiusatust ja lubatud on kõik, seega probleem on veelgi aktuaalsem. Statistika räägib, et just sel perioodil lapsed hakkavad tarvitama esimene sigarett, esimene alkoholi bokaal. Vaatamata vanemate katsetele oma lapse käitumine kontrollida, tihti see on väga raske.

Raamatus „Laste ja teismeliste emotsionaalne areng“ (LaFreniere 2004: 210, 214, 219-228)[1] räägitakse mõnedest teismeliste iseloomujoontest. Näiteks on noortele omane arvata, et probleemid on ainult teistel, aga neil mitte. See paneb noori tegema erinevaid tegevusi, nt eksperimendima seksiga, uimastitega, joobes autojuhtimisega jne. Neid köidab risk. Teismelistel halvenevad suhted vanematega, kuna noored tahavad olla iseseisvamad.

Abi ja nõu otsivad noored pigem omaealistelt. Omaealised mõistavad teineteist paremini, kui vanemad, - arvavad noored. Samuti on neil kergem avaldada oma arvamust just omaealistele.

Just neid iseloomujoone me püüdsime arvestada oma programmi koostades ja metoodika valikul.

Kindlasti seda, et suitsetamisvastased ennetusmeetmed peavad algama enne kui enamus noorukitest alustab suitsetamisega eksperimenteerimist ning et ennetuse esmaseks eesmärgiks on suitsetamisega alustamise edasilükkamine või veel parem - ära hoidmine.

4.Eesmärk

Meie programmi eesmärgiks on esma tasandi preventsioon. Tahame formuleerida negatiivse suhe lastel suitsetamisele. Korraldamine läbi suitsetamise põhjuste aktiivse arutlemise, uudishimu põhjuse ennetamiseks.

Tegevus

Alustada tahame tutvustusmänguga. Et me saaksime tutvustada lapsega, et nad teadsid meid paremini ja tahame teha sõbraliku atmasfääri. Et lapsed mitte kartsid meid ja saaksid teha koostööd. Veel, kui nendele ei ole midagi aru saadav, siis nad saaksid julgelt seda küsida meie käest.

Pärast meil tuleb suhtlemine lastega. Me näitame ka mõned slaidid, et lastele oleks mugav ja nad saaksid mingi informatsiooni vaadata ka ise. Sel ajal meil läheb dialoog lastega. Arutleme koos, missugused probleemid on olemas nendel, kes suitsetavad. Selline suhtlemine läheb meil pigem nagu küsitlus. Me esitame lastele küsimusi ja nad proovivad koos otsida vastust (nad seda kõiki muidugi teavad, aga nendega peame suhtlema, et tulemus tuli).

Pakkume ka huvitavad gruppitööd. See on kogemus gruppi töötamises ja võimalus koos meelde tuletama materjali. Meil on kaks ülesannet. Esimene – tekst, mille abiga lapsed peavad küsimustele vastama ja teine ülesanne – joonis. Lapsed peavad kirjutama joonisele miks on hea mittesuitsetada.

Ja lõppes meil on väike tagasiside. Anname lastele küsimused vastusvariantidega, mille abil saame aru saada, kas meie programm aitas ja õpetas lastele midagi.

Tegevusse kaasatud tulemuslikud elemendid

Me ootame, et pärast meie programmi lapsed saaksid rääkida suitsetamisele „ei“. Tahame, et neil ei tekki tunne ja huvi suitsetamisele. Et nad ise pärast ei suitseta ja teisele inimesele jutustaksid, miks nad seda ei tee ja miks ei soovi teisele. Tahame, et lastel oleks aru saamine elust ja sellest, mida praegu on moodne. Tahame, et nad liikusid edasi ja propageerisid sportlik eluviisi.

Loodame, et nad saavad olla teisele eeskujuks.

7.Põhjalik tegevuskava

Tegevuskava

Tegevus	Kirjeldus	Aeg (min)	Kes tegeleb	Lisa
Tutvustus mäng.	„Pall“. Kõik seisavad ringis. Esimene mängija viskab palli kellele ta tahab. Ja seel ajal ta räägib selle inimeste nimi, kellele pall oli. See inimene, kes ei püüdnud „oma“ palli või see, kes räägis nimi valesti peavad nimetama kõike mängijate nimed.	10	Natalja, Tatjana, Irina.	Pall. Hea tuju.
Arutlemine.	Vestleme lastega suitsetamisest. Küsime nendest, mida nad sellest ise arvavad ja kuidas suhtuvad? Näitame ka mõned slaidid.	12	Natalja.	Arvuti, projektor, meie presentatsioon.
Gruppitöö. Loe ja vasta küsimustele.	Me näitame lastele teksti, mida on vaja lugeda ja pärast vastata küsimustele. Lapsed näevad teisti slaidis, siis nad saavad otsida õiget vastusvarianti.	8	Tatjana.	Lehed. Pliiatsid.
Gruppitöö. Joonis.	Anname lastele lehed, kus nad joonistavad inimesi. Ja siia lapsed kirjutavad, miks on hea mittesuitsetada. See on grupitöö. Teeme rühmad ja pärast arutleme kõiki, mis nendel kirjutanud on. Iga rühm räägib mõned punktid, mida nad leidsid.	10	Irina.	Lehed, pliiatsid.
Tagasiside.	Anname lastele küsimused selle tundi kohta. Nad valivad sobivad varianti ja panevad meile hindeid.	5	Natalja, Tatjana, Irina.	Lehed, pliiatsid.

Valmistamine

Tegevus	Aeg	Vastutaja
Info otsimine, vaatamine ja valimine	2 päeva	Natalja, Tatjana, Irina
Materjaalide otsimine	1 päev	Natalja, Tatjana, Irina
Tutvustamine mängudega ja sobivat valimine	1 päev	Natalja, Tatjana, Irina
Harjutuste valmistamine	1 päev	Natalja, Tatjana, Irina
Tagasiside koostamine	1 päev	Natalja, Tatjana, Irina
Presentatsiooni valmistamine	2 päeva	Natalja, Tatjana, Irina
Tegevuskava koostamine	2 pärva	Natalja, Tatjana, Irina
Programm	5 päeva	Natalja, Tatjana, Irina

Harjutused.

1. Loe järgnevat kirja ja vasta küsimustele.

Ma vihkan fakti, et ma suitsetan. Olen vaid 12. Ma pole ahelsuitsetaja, aga kord nädalas võib-olla teen. Aga see on ikka tervisele hakanud! Kui ma natukene füüsiliselt pingutan, hakkan juba hingendama. Ma hakkasin tõsisemalt suitsetamisega tegelema (ehk siis vähemalt korra nädalas) vähem kui aasta tagasi. Ja seetõttu ma ei mõistagi, kuidas see saab nii kiiresti juba mõjuda. Ja mulle ei meeldi suits! See on vastik, kurk hakkab valutama, pea käib ringi, süda läheb pahaks.

Kiri foorumist http://www.lapsemuru.ee/

Kirjuta välja viis ebameeldivust, mida 12-aastane suitsetaja tundis.

· ...........................

Kuidas ta saaks muuta oma eluviisi? Anna kolm soovitust.

· ...........................

2. Arutlege, miks on hea olla mittesuitsetaja. Kirjutage leitud põhjendused pildil olevatele joontele.

Tagasiside küsimused.

Vali sobiv variant.

	Jah	Ei	Ei tea
Kas tund oli huvitav?
Kas õppisid midagi uut?
Kas informatsioon oli kasulik?
Kas pärast jutustad selle informatsiooni teisele?

Missuguse sõnaga sa saad iseloomustada suitsetamise või suitsetajat?

Palume hinnata meie tööd. Kas meeldis, ei meeldinud? Kuidas kõik oli? (1-paha, 5-suurepärane).

1 2 3 4 5

Meie programm kestab 45 minutit. Nagu tavaline tund koolis. Suhtleme lastega vabaks. Ootame, et me saame huvitada neid ja meil tekkib kontakt. Me tahame hästi teha oma asja ja muidugi ootame küsimusi, et kõi saaksid kõiki aru saada. Et lapsel kõik informatsioon, mida me anname, oli peas oma kohal. Meie programm ei ole mingi lõbus asi, me räägime asjadest, mis on olulised meie elus ja mille abil loodame, et aitame lapsele edasi jõuda. Loodame ka, et meie programm aitab ennetada suitsetamise laste seas.

8.Töömeetod

Me valisime noorelt noorele koolitusmeetod. Noorelt noorele koolitusmeetod on protsess, kus hea väljaõppe saanud ja motiveeritud noored viivad kindla aja jooksul läbi mitteformaalseid või organiseeritud koolitustegevusi omasugustele, kes sarnanevad koolitajatega näiteks ea, päritolu või huvide poolest. Sellise koolituse eesmärgiks on arendada noorte tervisealaseid teadmisi, arvamusi, veendumusi ja oskusi, võimaldades neil seeläbi vastu võtta vastutus oma tervise eest ja seda kaitsta.

Noorelt noorele koolitus võib toimuda ka väikestes rühmades või ka isiklike kontaktide kaudu. Koolituse võib korraldada väga erinevates kohtades, nt ülikoolide ja koolide auditooriumites, kontorites ja isegi tänaval – ühesõnaga kõikjal, kus noored kogunevad.

Näited erinevatest noorelt noorele koolitusviisidest: organiseeritud seansid õpilastega koolides, kasutadesinteraktiivseid tehnikaid, nagu küsimustikud, rollimängud ja lugude jutustamine; teatrietendus klubis, millele järgneb grupiarutelu; mitteformaalsed vestlused noortega, kus räägitakse tervist ohustatavatest käitumismallidest ja elustiilidest ja abisaamise võimalustest.

Noorelt noorele koolitusviisi rakendatakse erinevate eesmärkide täitmisel töös noortega, nt ennetustöö (HIV/AIDS/ narkomaania).

Millised eelised on noorelt noorele koolitusel teiste koolitusmeetodite ees?

Peamiseks argumendiks noorelt noorele meetodi juures on noorte endi positiivne mõju, sest omasugused avaldavad ju noorte käitumisele kõige enam mõju ja annavad eeskuju.

Samuti nähakse noorelt noorele koolitajaid harvem autoritaarsete kujudena, kes räägivad kriitiliselt sellest, mis on õige ja kuidas peab käituma. Pigem tajutakse sellist koolitusprotsessi kui nõuannet sõbralt, kellel on samasugused mured ja kes saab aru, mida tähendab olla noor.

(NOORSOOTÖÖ KÄSIRAAMAT, l 5-6)

Need ülalpool nimetatud aspekte me oleme arvestanud, koostades oma programmi.

Hindamine

Praegu me ei saa hinnata oma programmi, et me ei ole esinenud sellega. Me ei saa öelda, kuidas lapsed reageerivad sellele. Kas see meeldib nendele või ei? Kas meie programm aitab formuleerida lapsel negatiivset suhtumiset lapsel või mitte? Loodame, aga, muidugi, et me saame teha seda kõiki. Kui teeme selle programmi ära, siis saame ka hindama oma tööd. Hindamisel aitab ka meile tagasiside, mida annavad meile lapsed pärast programmi realiseerumist. Siis saame koostama programmi põhjaliku analüüsi tagasiside abil.

Praegu, aga, saame hinnata oma tööprotsessi. Meile meeldib meie programm. Mõtleme, et meil pole probleemi meeskonnas. Me mõtleme ja suhtleme ühes laines. Kui meil oli mingi viga, siis me kiiresti parandasime seda. Aitasime üksteist.

Me kardame, et:

· Meie teema ei meeldi lapsele;

· Nende distsipliin ei ole nii, kui me ootame;

· Probleemid tehnikaga.

Aga, meil on:

· Hea, positiivne suhtumine;

· Aktiivsus;

· Tahtmine, jutustada lastele ja õpetada neid;

· Kasulik, huvitav ja arendav materjaal;

· Mitmesugune lähenemine.

[1] LaFreniere= Лафренье, Питер 2004. Эмоциональное развитие детей и подростков. СПб

Дата добавления: 2018-02-18; просмотров: 520; Мы поможем в написании вашей работы!

Поделиться с друзьями:

Мы поможем в написании ваших работ!